Särav tervitus!
#WiseAndShine taskuhäälingu neljas episood on väljas! Seekord on meil külas Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi insener-kvaliteedijuht ja mereuurija Kati Lind.
Meie podcasti saad kuulata:
Kas oled kunagi mõelnud, mis saab prügist siis, kui see merre satub? Millal, kui üldse, leiab see tee tagasi maale ja millist mõju avaldab see mere-elanikele ning meile endale? Oleme kõik näinud šokeerivaid pilte kaladest, kes mitte ei uju, vaid söövad hoopis plasti või on kinni jäänud vanadesse kalavõrkudesse. Mida saame me ise selleks ära teha, et plast meie toidulauale ei jõuaks? Vastused saadki käesolevast episoodist!
Kui räpased on meie mered? “Hetkel olukord on suhteliselt rahuldav. Praegust merereostust ei pea kartma, ujuda võib julgelt.”
Mikroprügist tehtud uuringutest on siiski näha mikroplasti koguse suurenemist. Hetkel viiakse uuringuid läbi kommertslaevadele paigaldatavate seadeldiste abil.
Millises olukorras on meie rannad? “Eestis on Stroomi rand kohutavas seisukorras, mikroprügi koristust ei toimu, seal on palju klaasi ja plasti. Samas Pärnu rand on päris heas seisus, seega mitte kõik rannad ei ole reostatud. Üheks reostuse põhjuseks võib olla prügikastide puudus. Inimesed ei viitsi oma prügi ära vedada, see jäetakse randa ning ilmastikuolude abil laguneb prügi mikroprügiks.”
Milline on mikroprügi mõju vee-elustikule? “Mikroplast on samas suurusjärgus organismide toiduobjektidega, seega tarbitakse mikroprügi toidu pähe. Plast aga ei toida neid, organism nälgib, tekivad füüsilised vigastused, mis sageli lõpevad surmaga. Lisaks on plast ka töödeldud paljude kemikaalidega, nii et kui kalad need ära söövad, võib juhtuda, et need ladestuvad kalas. Need ladestunud kemikaalid võivad kalade kaudu jõuda ka meie toidulauale.”
Mida me ise saame ära teha, et edaspidi mikroprügi tekiks vähem? “Väga hea on erinevatele vanusegruppidele probleemi teadustamine. Ka prügisorteerimisele tuleks keskenduda ja prügimajandust korrastada. Inimesed on ju väga mugavad inimesed ning prügimajandus peab olema lihtne. Vaadata võib ka alternatiive plastile. Londonis on näiteks välja töötatud veekapslid, mida kasutatakse suurtel üritustel plastpudelite asemel. Need on toodetud vetikatest ning need ei jää keskkonda reostama.”
Palju on sellist suhtumist, et kui ei näe prügi, siis probleemi pole.
“Üle tuleks vaadata ka kasutatav kosmeetika. Sageli sisaldavad tooted mikroplasti, satuvad maha pestes kanalisatsiooni ning seekaudu jõuavad meie vetesse. Lisaks tuleb võimalikult palju olemasolevat prügi ära koristada. Näiteks rannakoristamistelgi on suur mõju – kui me juba sealt palju ära koristame, siis takistame prügi jõudmist vette ja seal mikroprügiks lagunemist. “
Kui te oleksite peaminister, siis mida te kindlasti ära teeksite? “Mina esimese asjana ostaksin uue uurimislaeva. Eestis mereriigina on väga kahju, et meil pole korralikku uurimislaeva – praegune on juba küllalt vana. Me ei saa muidu vajalikke uuringuid läbi viia.”
Kas meie seadus reguleerib piisavalt mikroprügi jõudmist merre? “Eestis on sellest ainult räägitud, mingeid otsuseid pole vastu võetud. Paljudes riikides on aga kehtestatud seadused, et toodetes ei tohi olla mikroplasti, näiteks kosmeetikas. Läänemere keskkonnakonventsiooni HELCOM eesmärk on aastaks 2025 vähendada mereprügi kogust võrreldes aastaga 2015 – kuid regulatsioone on siiski vähe.”
Milline uus teadmine või fakt pani Teil viimati silmad särama? “Ma ütleksin, et see sama podcast. Kui te minuga ühendust võtsite, oli hea meel, et tahetakse sellest teada. Ei ole ainult nii, et mina teen ja mind huvitab, inimestel on ka huvi.”
Järgmisel nädalal on meil saates külas keskkonnatoksikoloogia magistrandid Jelizaveta Titova ja Kärt Viljalo. Uurime, mida kahjulikku silmale nähtamatud plastosakesed meie tervisele teha võivad ning kuidas on vesikirbud teemaga seotud!
